WSJ: Suurpangad ennustavad 2023. aastaks majanduslangust

Üle kahe kolmandiku analüütikutest 23 suuremas finantsasutuses, mis vahetult Föderaalreserviga asju ajavad, ennustavad Ühendriikidele 2023. aastaks majanduslangust. Kaks panka pakuvad langust aastaks 2024.

Jutt käib niinimetatud esmavahendajatest, maaklerfirmadest ja investeerimispankadest, nagu Barclays, Bank of America, TD Securities ja UBS Group. Hoiatusmärke näevad nad mitmeid: ameeriklastel on otsa lõppemas pandeemiaga tekkinud säästud, eluasemeturg on languses, pangad karmistavad laenutingimusi.

«Me eeldame globaalse SKT langusseminekut aastal 2023, mille vallandab majanduslangus USAs ja eurotsoonis,» kirjutasid alanud aasta kohta BNP Paribas' analüütikud. Dokument kannab pealkirja «Steering Into Recession» – kurss majanduslangusele.

Põhisüüdlaseks on analüütikute sõnutsi Föderaalreserv, kes on majanduskasvu aeglustamise ja inflatsiooni taltsutamise ettekäändel kuude kaupa intressimäära kergitanud. Viimasel ajal on inflatsioon küll leevenenud, kuid Föderaalreservi sihtmärgist on ta ikka veel kõvasti kõrgem.

Aastal 2022 tõstis Fed intressimäära seitse korda. Vahemikust 0–0,25 protsenti tõusis too tänaseks 4,25 kuni 4,50 protsendi piirkonda, mis on 15 aasta tipptase. Detsembris andsid keskpankurid märku, et tahavad tänavu tõsta määrad 5–5,5 protsendi vahele.

Enamik WSJ usutlusele vastanud analüütikutest usub, et intressikergitused tõukavad töötusmäära novembrikuise 3,7 protsendi juurest üle 5 protsendi – mis on ajaloolises perspektiivis ikka veel madal, kuid tähendab siiski töökaotust miljonitele ameeriklastele.

Lõviosa neist eeldab ühtlasi, et USA majandus 2023. aastal kokku kuivab.

2022. aasta prognoosidega panid Wall Streetil ja Washingtonis mööda praktiliselt kõik – mäletatavasti rääkis Fed mööduvast inflatsioonist, Wall Streeti tippanalüütikud ennustasid tavapärast kasvuaastat nii aktsia- kui ka võlakirjahindadele.

Kuigi 2022. aasta intressikergitused elas USA majandus üle suhteliselt hästi – tööturahasid taotletakse näiteks vähe –, on analüütikud siiski seisukohal, et 2023. aastal hakkab kõrgemate määrade pidurdav mõju palju selgemalt tunda andma. Pikemas tagasivaates on USA intressimäärad ikka veel suhteliselt madalad, kuid kõige kõrgemad alates globaalse finantskriisi algaastast 2008.

Loomulikult ei tohi unustada, et 2022. aasta prognoosidega panid Wall Streetil ja Washingtonis mööda praktiliselt kõik – mäletatavasti rääkis Fed mööduvast inflatsioonist, Wall Streeti tippanalüütikud ennustasid tavapärast kasvuaastat nii aktsia- kui ka võlakirjahindadele. Kuna niivõrd viltu läks nii investoritel, analüütikutel kui ka majandusteadlastel, vaatavad paljud eelseisvale aastale teatava rahutusega hinges.

Samas osutavad analüütikud ja varahaldurid arvukatele indikaatoritele, mis traditsiooniliselt majanduslangustele on eelnenud: pangad on laenuandmist koomale tõmmanud ning nõudlus on nõder. Conference Boardi peamiste majandusnäitajate kogum on kukkunud üheksa kuud jutti. Üleüldine äritegevus on pandeemiajärgses rekordmadaluses nii teenuste kui tootmisega.

Veelgi enam: USA valitsuse võlakirjade tootluskõver on tagurpidi ehk lühema tähtajaga võlakirjade tootlus pikaajalistest suurem. Taoline hoiatussignaal on kõlanud enne kõiki USA majanduslangusi alates teisest maailmasõjast.

Pandeemia ajal panid ameeriklased Föderaalreservi rehkendust mööda sukasäärde umbkaudu 2,3 triljonit dollarit, millest tänaseks on järel 1,2 triljonit. Deutsche Banki analüütikud usuvad, et oktoobriks on see raha otsas.

«Tarbijanõudlus langeb ning me usume, et langustempo kiireneb järsult, kui säästud hakkavad lõppema ja tarbijad muretsema,» ütles Deutsche Banki vanemanalüütik Brett Ryan. Ta lisas, et ilmselt peavad kapitalimahutusi koomale tõmbama ka ettevõtted.

Lisamata ei tohi jätta sedagi, et enamik USA majandusele langust ennustavatest analüütikutest usub selle tulevat leebe. Nad eeldavad, et 2023. aasta lõpu poole taastuvad nii majandus kui ka USA aktsiaturud, ning seda eelkõige seetõttu, et Fed intressilangetuste teele pöördub. Üldjoontes usuvad nad, et võlakirjad annavad 2023. aastal tugevat tootlust, aktsiad aga lõpetavad aasta kerge kasvuga.

Enamikes ennustustes eeldatakse, et Fed tõstab intressimäärasid esimeses kvartalis, peab teises kvartalis pausi ning hakkab neid kolmandas või neljandas kvartalis kärpima.

Analüütikud arvavad, et Fedi pööre lööb aktsiaturu veelgi rohkem lainetama, kuid tagab kokkuvõttes keskpärased tootlused. Keskeltläbi pakutakse S&P 500 indeksile aasta lõpuks praegusega kõrvutades 5-protsendist kosumist. Mõned üksikud – näiteks Barclays ja Société Générale – ütlevad, et 2023. aasta lõpuks S&P siiski langeb.

«Aktsiates paistab olevat palju õhku,» ütles Amherst Pierponti vanemstrateeg Steven Abrahams. «Loogiline oleks liikuda aktsiatest võlakirjadesse.»

Seda, et USA aastail 2023 ja 2024 majanduslangust ei näe, usuvad WSJ valimist vaid viis: Credit Suisse, Goldman Sachs, HSBC, JPMorgan Chase ja Morgan Stanley.

«Mitmed ajalooliselt usaldusväärsed indikaatorid osutavad küll majanduslangusele, kuid meie meelest ei saa neid mõõdikuid praeguses keskkonnas usaldada,» kirjutas Credit Suisse’i 2023. aasta majandusväljavaates vanemanalüütik Jeremy Schwartz.

Kuid isegi need suhteliselt optimistlikud analüütikud ennustavad Ameerikale oluliselt aeglasemat majanduskasvu, kui viimase 20 aastaga kogetud on.

Üldiselt on nad seda meelt, et aasta lõpuks kukub kasvutempo umbes 0,5 protsendi peale. Ajaperioodil 2012–2021 oli USA majanduskasv keskmiselt 2,1 protsenti.

Kõige roosamate prillidega vaatab alanud aastat Goldman. Nemad pakuvad USA sisemajanduse kogutoodangu kasvuks terve protsendi.

Inglise keelest tõlkinud Urho Meister